Kes kiituskirja saada ei soovi, peab edaspidi sellele kaamerale lähenedes ületama oluliselt lubatud maksimaalset sõidukiirust.
(Foto: Illmar Saabas / delfi.ee)
Maanteeamet annab teada, et ettevalmistamisel on uus testprojekt liiklusohutuse parandamiseks meie maanteedel, sest praegu kasutusel oleva kiiruskaamerate ja kiirutrahvide süsteemi tulemused ei ole andnud loodetud tulemusi
Massiline hoiatustrahvide väljastamine pole andnud loodetud tulemust
Näiteks 2018. aastal saatis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kokku 113 120 trahviteadet kiiruskaamerate poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta. Seda on 5646 hoiatustrahvi võrra vähem kui 2017. aastal. Kuigi 2018. aastal hoiatustrahvide arv veidi vähenes, siis jäi trahviteadete koguarv ikkagi oluliselt kõrgemaks PPA poolt eesmärgiks olnud sihtnumbrist.
PPA statistikast selgub ka, et kiiruskaamerasse jäänute hoiatustrahvid on üsna väikesed – kõige enam väljastatakse neid summas 9-18 eurot. Kas see kedagi ka mõtlema paneb? Lisaks ei jää kaamera ees kiiruseületamisest kuskile “märki maha” ehk inglise härrasmeeste kombel makstakse trahv vaikselt ära ja minnakse… autoga edasi.
Kiitus trahvi asemel
Lähtuvalt eeltoodud põhjustest on Maanteeamet ja PPA koostöös otsustatud muuta lähenemist kiiruseületajate distsiplineerimiseks ning on algatanud uue projekti “Kiitus trahvi asemel”. Projekti eesmärk on võidelda kiiruserikkumise vastu halva (rahatrahv) asemel heaga (kiitus).
Kui siiani fikseerisid kiiruskaamerad kiiruse ületajaid, kellele siis väljastati vastav trahviteade koos trahvisummaga, siis nüüd on PPA-l plaanis ümber seadistada kõik praeguseks paigaldatud kiiruskaamerad.
Parimad juhid saavad presidendilt medali ja sooja käepigistuse
Uue projekti kohaselt hakkavad maanteede äärde üles seatud kiiruskaamerad fikseerima neid sõidukeid, mille kiirus vastab täpselt antud teelõigul fikseeritud lubatud suurimale piirkiirusele (Lubatud erinevus +/-1 km/h). Kui sõiduki kiirus vastab täpselt lubatud piirkiirusele, fikseerib kiiruskaamera sellise sõiduki ja PPA väljastab sõidukijuhile kiituskirja liikluseeskirjade eeskujuliku täitmise eest.
Iga aasta lõpul kogutakse kokku andmed kõigi kiituskirja saanud sõidukijuhtide kohta ja 10 kõige rohkem kiituskirju kogunud sõidukijuhti kutsutakse Eesti vabariigi presidendi poolt vabariigi aastapäeva vastuvõtule, kus neile antakse presidendi poolt “Viisaka liikleja” aumedal ning samuti saavad nad presidendi sooja käepigistuse osaliseks.
Õige sõidukiirusega sõitmist on kaamera eest pea võimatu varjata
Ümberseadistatud kiiruskaamerad ei jäta lubatud sõidukiirust järgivatele juhtidele just palju võimalusi sõidukiiruse faktist kõrvale hiilimiseks – ümberseadistatud kaamerad fikseerivad kiirusi alates 20 km/h ja kuni 250 km/h-ni ning on ilmastikukindlad, taludes nii suvekuumust kui ka -30 kraadist pakast.
Ümberseadistatud kaameratega saab kiirust mõõta statiivilt ja seisvast sõidukist, valges ja pimedas. Auto registrimärk ning juhi nägu on võimalik tuvastada ja üles pildistada ka kõrvuti sõiduradadel.
Ei soovi kiituskirja, siis kaamera vaateväljas olles ületa kõvasti lubatud sõidukiirust
Nendel sõidukijuhtidel, kes ei soovi saada järjekordset kiituskirja õige sõidukiirusega sõitmise eest, soovitab PPA valida kaamera “vaatevälja” sattudes selline sõidukiirus, mis ületaks tunduvalt lubatud maksimaalset sõidukiirust antud teelõigul. Sellisel juhul võib sõidukijuht kindel olla, et kiituskirja saamine teda ei ähvarda.
Kokku on Eesti teedel kasutusel 67 mõõtekabiini ja -posti, millede ümberseadistamise loodab Maanteeamet lõpetada hiljemalt juuli lõpuks..