Maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin
(Foto: Daniel Gerber / Livenet.ch)
Populaarne laulusalm kõlab:
“Gagarin pandi kasti
ja kosmosesse lasti
see lugu lõppes hästi
tralalla-lalla-laa!”
12. aprillil tähistavad kõik trenditeadlikud inimesed üle maailma rahvusvahelist kosmonautikapäeva, millega mälestatakse Juri Gagarini 12. aprillil 1961. aastal sooritatud maailma esimest kosmoselendu. Esimese kosmonaudi lend kestis 1 tund ja 48 minutit.
Rahvusvahelise kosmonautika päeva puhul teeb Abiratas.ee ülevaate kõige olulisematest eestlastest, kes on jätnud oma jälje eesti kosmonautika ajalukku.
1961: Ott – Üleannetu jõmpsikas, kes ei viitsinud koolis käia
Gagariniga samal aastal käis kosmoses ka üleannetu poisijõmpsikas Ott, kelle kosmoselennust tegi dokumentaalfilmi „Tallinnfilm“. Filmi lühisisu on järgmine: Ott veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.
Seetõttu tähelepanu kõik üleannetud lapsed, kes ei viitsi koolitundides õppida ning eelistavad õppimisele niisama lebotamist ja kaubanduskeskustes hängimist – on tõsine oht, et te võite sattuda mõnele eriti huvitavale ja seiklusrohkele kosmosereisile.
1972: Seltsimees Emalendur – karmi käega viiulimängu armastav üksikema
Emalendur sai kuulsaks tänu ühele segasele suhtedraamale eesti kultuuri ajaloos. Seltsimees Emalendur töötab piloodina, talle meeldivad kaunid kunstid, eelkõige vaimustab teda viiulimäng. Ta on üksikema ja karm perekonnapea. Kasvatab teismelist tütart Marikat, kes huvitub masinatest, mootoritest ja muust tehnikas, ega taha kuuldagi viiulimängust ja teistest kaunitest kunstidest, mida ema teda järjekindlalt harrastama sunnib.
Seltsimees emalendur armub aga oma tütre viiulitreenerisse, endisesse balletisolist Pukspuusse. Enne seda, kui Seltsimees Emalendur leiab oma õnne ning lugu jõuab happy endini, osaleb Seltsimees Emalendur veel rongkäigus, kihutab külgkorviga tsiklil, seikleb suvepealinnas Pärnus jms.
Kokkuvõttes – tõelise õnne nimel peab Seltsimees Emalendur minema läbi tule, vee ja vasktorude.
1978: Klaabu – munakujuline teadmata soost krussis antennidega olevus
Munakujuline heatahtlik olevus, kelle sugu on teadmata. Klaabul on kaks peenikest jalga ja kätt, suured ovaalsed silmad ning kaks krussis antenni ehk krimblit. Vihmapiisast sündinud rõõmsameelne ja seiklushimuline tegelane pääseb sageli rasketest olukordadest, kuna suudab oma kuju muuta.
Klaabu käis kosmoses 1978 koos
Nipi ja nende sõbra, koeraga. Kolmekesi reisivad nad supitaldrikuga kosmosesse
ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel
elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid
ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi
ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab,
lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.
Lisaks kosmoselennule on Klaabu seigelnud ka merel. Klaabu ja tema sõber Nipi
sõidavad grammofonlaevaga merel ja kohtavad Tigedat Kala, kes nad alla neelab.
Tigeda Kala kõhus panevad sõbrad käima tsirkuse, mida kala ei talu ning lõpuks
seetõttu hingetuks tardub. Hea tuju ja lõbusus võidavad kurjuse.
Siit soovitus kõigile, kes plaanivad ette võtta merereisi – kui soovite lõbusat merereisi, siis on soovitav minna merele grammofonlaevaga ning loodetavasti satute merel kohtuma ka mõne tigeda kalaga, kes on valmis teid alla neelama. Nii on hea tuju garanteeritud!
1979: Inspektor Glebsky – mägedesse puhkama sõitnud politseinik, kellel õnnestus vestelda tulnukatega
1979. a. talvel on filmistuudio “Tallinfilm“ filmimas oma iga aastast filmikroonikat ühes väikeses mägihotellis. Kahjuks tabab hotelli lumelaviin, mis eraldab hotelli välismaailmast. „Tallinfilmi“-ga samasse hotelli oli saabunud oma suusapuhkust veetma Inspektor Glebsky (kelle hääl oli äravahetamiseni sarnane eesti näitleja Aarne Üksküla häälega) . Peale laviini avastatakse hotelli külaline Olaf surnuna, teine külalina Hinckus on oma voodis kinni seotud ja hotelli lähedalt leitakse külmunud hotellikülline Luarvik. Oletatakse, et ta on Hinckuse sõber, kuid Luarvik ütleb, et hoopis Olaf ootas teda. Inspektor Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Kahtlusalustega hakkavad toimuma aga saladuslikud lood. Nad surevad ja ärkavad uuesti ellu, võtavad teiste inimeste kuju ning väidavad, et nende eksistents sõltub diplomaadikohvris asuvast energiaallikast, mis leiti Olafi kõrvalt ja on nüüd Glebsky käes. Tulnukad on aga arusaamatul kombel passiivsed. Nad ei püüagi jagu saada inspektorist, kes laviini tõttu peaks ju nende meelevallas olema. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid tõsiasjad viivad ta järeldusele, millega ratsionaalsel mõistusel on raske leppida.
Kokkuvõttes üks väga segane lugu, aga andis siiski Glebskyle võimaluse jäädvustada ennast eesti filmi ajalukku, kui inimene, kes on vestelnud tulnukatega.
1994: Kosmosemutid Marta ja Juula – sõprus krabipulgaga niing „kivid sokkides“
Kaks eakat staarajakirjanikku, kes sõbrustavad varese, sili ja krabipulgaga. Keegi ei tea, millal nad kosmoses käisid, kuid alates 1994. aastast kajastavad nad Eesti Ekspressi viimasel leheküljel päevakajalisi teemasid. Kosmosemutid Marta ja Juula loobusid rinnahoidja kandmisest oluliselt varem kui „Seksi ja Linna“ staarid. Just Kosmosemutid tutvustasid kõigile trenditeadlikele naistele uut rinnamoodi „kivid sokkides” – nabani ulatuvaid ripp-rindasid. Lisaks tõid kosmosemutid kohalikku hipsterkultuuri mummulised pearätikud.
Jah, tõesti, sõbrustamine krabipulgaga ei kõla tänapäeval mitte üldse imelikult…
1996: Black Rockit – multitalent; esimene mees, kes ise lendab
Esimene mees, kes ise
lendab. Tegemist tõelise multitalendiga, tõenäoliselt kõige andekama inimesega
kogu inimkonna ajaloos. Lisaks lendamisele saab Bläck Rokit hakkama
absoluutselt kõigega. Bläck Rokit ise on kirjeldanud oma tegemisi järgnevalt:
“Talvel uisutan, kuid suvel püüan kala mere ääres, kogun marke, joonistan,
spordist ikka lugu pean. Näiteks möödund kolmapäeval mängisin ma üksi kulli, looduses
mul meeldib käia siis saab linnulaulu kuulda. Üldse meeldib kõike teha, igasugu
vingeid asju. Näiteks teisipäeval panin kokku suure teleka. Juba poisipõlves
olin päris hea fantaasiaga, näitex polnud mul probleemiks teha vannist padi. Elus
hätta ma ei jää, olen selles päris kindel! Kui sa ikka kõike oskad, siis ei ole
karta miskit! Läinud reedel tegin peedist pesumasinale trumli. Jah, ei ole
tõesti asju, millega ei tuleks toime. Mulle meeldib üldse mõelda igasugu asju
välja, pärast teen siis nendest asju et ka teistel oleks hea. Suhtlemises olen
tugev, suhtlen täitsa vabalt. Näiteks eile terve päeva rääkisin ma sõbraga, niisiis
olen mitmekülgne, ilus ,tark ja osav. Näiteks võin ma ära süüa terve tonn
briketti. Eile tegin väikse katse, panin pirukasse muna. Maitse oli nagu oleks
pirukasse pandud muna. Tulevikus on mul plaan teha võimas firma, seal mul
töötab neli töölist, mina olen rahul. Kunagi mul pole igav, kuna olen huvitav.
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja.“
On veel teada, et Bläck Rockitit kannatas ittide väljutamise probleem käes. Ise kirjeldas ta ittide väljutamise protsessi järgnevalt: „Kui Itimees joob kalja kohe iti laseb välja. Eriti just, kommikuti, itte tuleb ühte jutti, aga öösel itt ei tule. See on Itimehe mure, kui tal tõesti siis ei tule, aga ükskord tuli tal küll!“
2001: Zorro – Eesti 1. kosmonaut
Mees, kes elab koos oma toakaaslase Uuno Nisuga (Nisu-Unn), Nisu Unni perekonna oli ta eelnevalt sellest elupaigast minema kihutanud. Zorro on pühendunud kommunist, kes töötas Nõukogude Liidu valitsuse heaks piinaja, luuraja ja astronaudina. Zorro kannab alati baretti ja kahte paari prille.
Kuigi seda pole kunagi otse välja öeldud, siis tõenäoliselt oli Zorro puhul tegemist nö. kapi-gay-ga, sest ta jagas oma elukohta ja seikles pidevalt koos oma napsulembese poiss-sõbra Nisu-Unniga.
2010: Ingrid Peek – tõi oma kosmoseteemalise raadiosaatega massidesse umbluu-teadused
Ajakirjanik Ingrid Peek juhtis raadiosaadet “Hallo, Kosmos!”, mis oli Raadio 2 eetris aastatel 2010–2017, mis lasi eetrisse erinevaid umbluu- ja uhhuu-teooriate propageerijaid. Muuhulgas käsitleti saates üleloomulikkuse, esoteerika, spiritualismi, pseudoteaduste ja vandenõuteooriate teemade käsitlemisele. Esimene saade läks eetrisse 13. juunil 2010. Seitsme aasta jooksul jõudis raadiokuulajateni 316 saadet ja ligi 400 uhhuutajat ja umbluutajat Eestist ja mujalt maailmast
2011. aastal pälvis saade portaali Skeptik.ee väljaantava Umbluu preemia pseudoteaduste levitamise eest. Täpsemalt: „Umbluu preemia on auhind nende isikute ja ettevõtete tunnustamiseks, kes on usinasti kündnud uhhuu-põldu, väetanud meie vaimset ruumi viljaka sõnnikuga, juhtinud meie inimesi uutele vertikaalidele, osutanud meile nii moodsaid teenuseid, et isegi teadus pole veel avastanud selle vääramatut kõikvõimsust …”
2013: ESTcube1 – kosmosesse saadetud kuubik, mille andmete põhjal koostati hulgim teadustöid
Eesti teadlaste ja üliõpilaste poolt valmis meisterdatud nelinurkne hi-tech metallist ja plastist koosnev “jublakas” (võib kasutada ka terminit „kamakas“), mõõtmed 10x10x11,35 cm, mass 1,048 kg, maht 1 liiter). ESTcube 1 lennutati 7.05.2013 kosmosesse ning peab seal igasugust erinevat värki mõõtma. Tiirutas ümber maakera peaaegu 2 aastat (kuni 17.02.2015). Ümber maakera tiirutamise kohta koostati hulganisti teadustöid (29 bakalaureuse-, 19 magistri- ja 5 doktoritööd) ning asutati 4 start-upi.
ESTcube1 huvitas peamiselt teadlasi j a üliõpilasi, laiema üldsuse jättis see suhteliselt ükskõikseks.