KULTUURITUSEAMETI JUHT RÜNNO-RICHARD KASEPATS-PIDUR EI SUUDA USKUDA, ET JÄRJEKORDSELT ON ÜKS TEMA KOLLEEGIDEST AVALDANUD TALLE TÄIESTI ALUSETULT KIITUST (FOTO: DLPNG.COM)
Tallinna kultuurituseameti juht Rünno-Richard Kasepats-Pidur (nimi muudetud, kuna tõenäoliselt ei usuks mitte ükski lugeja, et mõni ametnik võib nii aus ja eetiline olla – toimetus) nõuab oma advokaadi kaudu mitmekümnelt linnamuuseumi töötajalt üle 1000 euro hüvitist.
Kultuurituseameti haldusalas oleva linnamuuseumi töötajatele saadeti eile kahju hüvitamise nõue Kasepats-Piduri au teotamise eest. Kasepats-Piduri selgitusel on esitatud nõude aluseks aasta alguses Tallinna linnapeale saadetud pöördumine, kus linnamuuseumi töötajad avaldasid kiitust Kasepats-Piduri erakordselt tubli töö ja suurepäraste töötulemuste üle.
Kogu loo teeb kurioosseks asjaolu, et peamiselt just tänu linnamuusemi töötjate poolt antud kiitusele määrati Tallinna linnapea poolt Kasepats-Pidurile rahaline preemia 10 000 eurot suurepäraste töötulemuste saavutamise eest.
Kasepats-Piduri advokaadi saadetud nõude järgi ei vasta aga ükski linnapeale esitatud kiituses toodud väide tõele ning on esitatud eesmärgiga kahjustada Kasepats-Piduri mainet.
Seoses sellega soovib kultuurituseameti juht tagastada linnale ka alusetu kiituse eest saadud rahalise preemia.
Tegi oma igapäevast tööd, ei midagi erakordset
„Ma teen oma igapäevast tööd nii hästi kui oskan ja suudan,“ selgitas Kasepats-Pidur. „Minu arvates pole selles mitte midagi erakordset või kiiduväärset, kui ametnik teeb lihtsalt oma igapäevast tööd. Ma leian, et see ei vääri mitte kuidagi erilist kiitust või esiletõstmist. Veel vähem rahalisi preemiaid. Sest ma pole tõesti teinud mitte midagi erakordset, lihtsalt oma igapäevast tööd.“
„Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks mõned niinimetatud kolleegid pidasid vajalikuks mind kiita või minu tööd kuidagi esile tõsta “ oli Kasepats-Pidur hämmingus.
Kokku nõuab Kasepats-Piduri umbes 100 linnamuuseumi töötajalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 1000 eurot. Nõudes on välja toodud, et Kasepats-Piduri on valmis leidma ka kohtuvälise kompromissi.
Kuivõrd siiani on linnamuuseumi töötajate ja Kasepats-Piduri suhted olnud erakordselt head, siis tõenäoliselt võib selline käik neid veidi pingestada ja tekitada mõningal määral arusaamatust.
Kultuurituseameti juht Kasepats-Piduri ütles nõuet kommenteerides veel, et t ei saa aru, kuidas said linnamuuseumi töötajad kiita teda tema hea töö pärast, sest nende töötajatega ta tegelikult ei suhtlegi.
“Need ei ole minu alluvad, parimal juhul kolleegid, aga sellised, kellest enamikku ei ole ma oma elus näinud. Seepärast on mul keeruline kommenteerida seda, kuidas said nad mind hea töö pärast kiita. Neil kolleegidel ei tohiks olla õrna aimugi, mis tööd ja kuidas ma igapäevaselt teen,” sõnas Kasepats-Pidur.
Kasepats-Piduri advokaat saatis omapoolse kommentaari hiljem kirjalikult. “Alusetu laim on jätkuvalt ebaaus võte ning ebaausalt käituvate inimeste “kiitust” ei saa kahjuks tõsiselt võtta. Mida saab arvata inimestest, kes kiidavad oma kolleegi, aga ise ei puutu selle kolleegiga oma töös kokku?!”
Väide “On suurepärane kolleeg” on umbluu, aga mitte konkreetne tõend
Advokaat ütles, et sellised inimesed võiks tuua konkreetsed tõendid või näited, mitte ajada
tema sõnade järgi üldsõnalist “ta on töökas inimene”, “ta on suurpärane kolleeg“ või „ta teeb igapäevaselt rohkem, kui tema ametijuhendis kirjas” umbluud.
“Kui inimesed panevad sellise pöördumise kokku, siis neil lihtsalt peavad olema väga kaalukad tõendid. Aga järjekordselt paistab, et ei ole! Kui nad ei suuda enda põhjendamatut kiitust põhjendada, on tegu alatu laimuga, mida ei pea taluma!“
“Aga kuidas saavad üldse mingid tõendid olla kümnetel ja kümnetel inimestel, kes pole härra Parmuga üldse, seda nii tööalaselt kui eraviisiliselt, kokku puutunud?!“ imestab advokaat. „Paistab, et siin panid mõned üksikud isikud lihtsalt meelevaldselt kokku ühe alusetu kiituskirja ning ülejäänud jooksid lihtsalt kaasa,” lisas ta.