Ära söödud peremehe asemel võttis meid vastu sigaretti popsutav sõbralik boamadu.
(Foto: Md John/Pinterest)
Eile ilmus eesti ajakirjanduses uudis selle kohta, kuidas üks meesterahvas ujutas Harku rannas oma kahemeetrist boamadu. Kohaliku uuriva ajakirjanduse lipulaev Abiratas.ee külastas täna madu ja tema omanikku, et uurida eilse sensatsioonilise sündmuse tagamaid.
Meie saabumise ajaks oli peremees juba pintslisse pistetud
Suur oli Abiratta üllatus, kui mao omaniku asemel võttis meid vastu sõbralik madu ise. Abiratta soovile teha lühike intervjuu tema omanikuga, selgitas sõbralik boamadu, et kahjuks ei ole see võimaik, sest ta pistis oma omaniku juba eile õhtul pintslisse.
Sõbralik boamadu, kes ise rahulikult sigaretti popsutas, selgitas meile, et eile ajakirjanduses ilmunud uudis vastab tõele – tema omanik viis ta tõe poolest eile Harku järve äärde värsket õhku, sooja vett ja päikeselist suveilma nautima. Sõbralik boamadu selgitas veel, et lisaks Harku järve rannale käisid nad oma omanikuga eile veel ka Stroomi ja Pirita rannas.
(Foto: @mvnair212/twitter.com)
„Saate ju isegi aru, et kui oled terve päeva värskes õhus möllanud, soojas merevees sulistanud ja supelnud, siis õhtuks on kõht täiega tühi,“ selgitas sõbralik boamadu. „Kuna ainus söödav asi minu lähedal oli minu peremees, siis pistsingi ta nälja leevendamiseks pintslisse. Selline lühike ja konkreetne lugu siis, ei midagi müstilist ega üle mõistuse käivat.“
Pistab pintslise ühe peremehe aastas, aga muidu on väga sõbralik
Kui uurisime, kuidas või mida sõbralik boamadu nüüd ilma peremeheta edasi tegema hakkab, rahustas sõbralik boamadu meid, et me üleliia ei muretseks.
„Oh, minu pärast ei maksa muretseta, enamasti ma sööngi korra aastas oma peremehe ära,“ selgitas sõbralik boamadu. „Ühest keskmise suurusega peremehest piisab mulle täiesti terveks aastaks, kui rohkem söön, hakkan juurde võtma ja võin paksuks minna.“
Oma tulevikuplaanide kohta rääkis sõbralik boamadu: „Nüüd paar päeva seedin eile ära söödud peremeest veidi, siis lähen jälle Harku ranna soojale liivale lebama. Olen kindel, et küll mõni hea inimene minusuguse sõbraliku boamao endale lemmikloomaks võtab ja koju viib. Elan jälle talve üle ja jään ootama järgmist sooja suve, et uus omanik mind jälle järve äärde tooks. Eks siis vaatan jälle, mida edasi teen.“
Abiratas soovib sõbralikule boamaole head seedimist ja asutab ennast juba minekule, kui sigaretti popsutav sõbralik boamadu meile hõikab: „Pange siis ilusasti kirja, et enamasti söön ma ühe peremehe aastas! Aga muidu olen ma väga sõbralik!“
Hea Abiratta lugeja – anna meile kommentaarides teada, mida arvad sina sõbraliku boamao käitumisest? Kas sinu arvates on aktsepteeritav, kui lemmikloom oma peremehe pintslisse pistab?