Hetkel Jüri Ratase eestvedamisel peetavate koalitsioonikõneluste vastu
protestiv Kasahstani president Nursultan Nazarbajev
(Foto: STEPHANIE LECOCQ / EPA / Scanpix)
Hetkel toimuvad Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimised on siiani erutanud eelkõige meie endi kohalikke poliitikuid ja elanikke.
Näiteks avaldas täna hommikulgi Stenbocki maja ees meelt paarkümmend inimest, kes olid kogunenud valitsushoone ette, et võimukõnelustele minevatele oma kriitilised sõnumid edastada.Täna pealelõunal omandasid koalitsioonikõnelused aga rahvusvahelise meetme, kui Kasahstani president Nursultan Nazarbajev teatas ootamatult, et lahkub ligi 30 aastat pärast presidendiks saamist ametist.
„Tegin otsuse loobuda oma presidendiameti mandaadist,“ ütles Nazarbajev riigitelevisioonis üle kantud kõnes.
„Ma ei saa sallida ja rahulikult kõrvalt vaadata praegu Eestis toimuvaid protsesse ja demokraatia kriisi. Eestit on siiani peetud endiste liiduvabariikide seas kõige edukamaks majanduslike ja demokraatlike reformide läbiviijaks. Me ei saa lubada, et praegune peaminister Jüri Ratas on moodustamas valitsust paremäärmuslike jõududega. Samuti ei saa ma rahulikult kõrvalt vaadata, et Jüri Ratas peaministrina on hülgamas euroopalikud väärtused ning lubab Eesti riigitüüri juurde natsistlike vaadetega marurahvuslased. Sellist olukorda lihtsalt ei ole võimalik rahulikult kõrvalt vaadata. No pasaran!“ selgitas Nazarbajev
„Juhtumaks kogu maailma tähelepanu praegustele negatiivsetele arengutele Eestis, olengi otsustanud protesti märgiks tagasi astuda kasahstani presidendi ametipostilt,“ lisas Nazarbajav
Lisaks kutsus Nazarbajev üles ka teiste riikide juhte tagasi astuma oma ametikohtadelt, et protestida selle sammuga Jüri Ratase eestvedamisel toimuvate koalitsiooniläbirääkimiste vastu EKRE-ga.
Tegemist on üllatava sammuga, sest ligi kolm aastakümmet 17 miljoni elanikuga suurt naftariiki juhtinud 79-aastane Nazarbajev pole varem andnud märku soovist ametist lahkuda.
Ta on alates Kasahstani iseseisvumisest 1991. aastal mitu korda võitnud presidendivalimised, viimati aprillis 2015, saades 97,75 protsenti valijate häältest. Tema praegune ametiaeg oleks pidanud lõppema tuleva aasta aprillis.