Allikas: Siseministeerium, Postimees
Tänavuse riigieelarve järgi plaanib siseministeerium koguda ligi 17 miljoni euro eest trahviraha. Mitte kunagi varem pole eeldatava trahviraha hulk eelarves nii järsku kasvanud, prognooside järgi trahvitakse kodanikke ligi kolme miljoni euro võrra enam kui eelmisel aastal.
ABIRATTAL õnnestus saada jutule ühega selle plaani autoritest, kes oli lahkelt nõus tutvustama ABIRATTALE selle plaani telgitaguseid. Et tagada plaani autorite füüsiline turvalisus rahva pahameele eest, lubasime tagada tema anonüümsuse.
Kust üldse tuli idee, et planeerida käesoleval 2019. aastal ligi 3 miljonit rohkem trahviraha laekumist?
Siin pole midagi keerulist. Eks eelarve koostamisel tuli meile ülaltpoolt käsk, et vaja on suurendada eelarve laekumisi. Ja siin pole ju midagi keerulist, kui vaja suuremaid laekumisi, siis tuleb eelarveprojekti kirjutada suuremad numbrid kui eelmisel aastal.
Aga miks peaks see suurenemine toimuma just trahvirahade arvelt?
Aga miks mitte? Tänu meie
praeguse valitsuse kõvale rabamisele ja tohutule panustamisele on eestimaalaste
elujärg oluliselt paranenud! Majandus kasvab mühinal ja nii juba mitmes aasta
järjest. Inimeste palgad kerkivad, keskmine palk on kasvanud nagu pärmi peal,
tööpuudust pole ollagi. No ja miks siis ei võiks inimesed veidi ka omalt poolt
panustada ja oma riigile veidi tagasi anda? Jüri Ratas ja Keskerakond on mitu
aastat rääkinud, et tänu nende poolt läbi viidud maksureformile jääb rahvale
rohkem raha kätte. Kui jääb rohkem raha kätte, siis ei tohiks olla mingit probleemi osa sellest riigile tagasi anda.
Lisaks, viimasel ajal on siit ja sealt kostnud nurinat, et tänaval pole
politseid näha? Nüüd ongi plaan viia politsei rahvale lähemale –trahvide väljastamise
ajal on politseinikel võimalik inimestega suhelda ja tekitada sõbratunnet. Rahvas
saab jälle tunda, et politsei on tagasi tänavatel ning hoolib neist.
Kui nüüd kõik politseinikud asuvad hoogsalt teede ääres liiklejaid trahvima, kas siis ei teki ohtu, et muudesse probleemsetesse kohtadesse politseinikud enam ei jõua? Näiteks võib tuua eelmisel aastal levima hakanud noortekampade kaklused, mille ohjamiseks praeguse liiklejate laustrahvimise kampaania ajal ei pruugi jätkuda enam politsei tähelepanu?
Kulla inimene, mõelge nüüd veidi rahalises mõõtmes! Neid noortekampasid võib lahutada või mitte, nende noorte puhul on trahviraha kättesaamise tõenäosus praktiliselt olematu. No palju siis ikka ühelt noorukilt seda raha saab – loetud eurod taskuraha ja kogu lugu. Majanduslikus plaanis on noortekampade trahvimine sulaselgelt mõttetu, samas võtab oluliselt politseilt tööjõu ressurssi. Teisalt tasub just keskenduda liiklejatele, eelkõige autoga liiklejatele. Esiteks, igapäevaseid liiklejaid on oluliselt rohkem kui kraaklevaid noortekampasid. Teiseks, kui jõudis inimene omale auto osta, no küll jõuab siis ka veidi trahvi maksta. Inimene peab lihtsalt aru saama, et ega seda trahviraha siis paha pärast korjata. Trahvirahaga aitab inimene oma riiki!
Kokkuvõttes täiesti klassikaline Exceli-case, lihtsalt vaata, kus kohal ressurss sulle rohkem tootlust annab!
Kas oli ka alternatiivseid ideid eelarvelaekumiste prognooside suurendamiseks?
Ütlen päris ausalt, eks lihtsam oleks olnud suurendada alkoholiaktsiisi laekumise prognoose ja eks me esimese hooga selle ka välja pakkusime. Idee oli selles, et isegi kui aasta lõpuks laekuks alkoholi aktsiisi prognoositust vähem, siis saaksime me hiljem süüdistada Eestimaa rahvast, kes liiga vähe joob. Ja oma vähese joomisega näitab rahvas välja, et ei soovi panustada ma riigi ülalpidamisse ja seetõttu ei hooli oma riigist.
Miks siis alkoholi aktsiisist laekumiste suurendamise prognoosi heaks ei kiidetud?
Kahjuks rahandusminister ei nõustunud selle plaaniga. Rahandusminister väitis, et kuna paaril viimasel aastal on ministeerim alkoholi aktsiisi alalaekumisega korralikult “bambusesse” pannud ning neid rahandusministeeriumis on juba mitu aastat kotitud alkoholi aktsiisi alalaekumise pärast. Seetõttu peab sellel aastal potentsiaalse alalaekumise riski enda peale võtma mõni teine ministeerium.
Kas võib tekkida olukord, kus aasta lõpus selgub, et olete siiski ka trahvirahasid laekub selgelt vähem kui teie prognoos lubas?
Ei, ei usu! No vaadake ise, me praegu rääkisime siin eelkõige ainult liiklejatele keskendumisest. Aga neid rikkumisi, mille eest saab inimesel trahvi väänata on veel küll ja küll, lihtsalt politsei peab olukordadele hakkama lahenema senisest “loomingulisemalt”. Eks me omalt poolt korraldame aasta alguses politseinikele ka vastavaid loomingulisuse tõstmise koolitusi.
Hea ABIRATTA lugeja, anna teada, mida sina arvad trahvirahade prognoosi sellisel määral suurendamisest?