Seoses talve lõppemise ja soojade kevadilmade saabumisega hakkavad Eestisse tagasi saabuma siit talveperioodiks lõunasse talvituma rännanud erinevad linnuliigid.
Et meie lugejatel oleks kergem tuvastada kõiki neid linde, keda võib praegusel kevadperioodil Eesti looduses kohata, siis toome järgnevalt oma lugejatele suure lindude ja loomade välimääraja.
Järgnevas välimäärajas on ära toodud enimlevinud loomad ja linnud, keda võib kevadises Eesti looduses kohata.
Abiratta lindude välimääraja ehk kuidas tunda ära, kas tegemist on linnuga:
Abiratta loomade välimääraja ehk kuidas tunda ära, kas tegemist on loomaga:
Kuidas eristada Eesti looduses esinevaid linde Eesti looduses esinevatest loomadest:
- lindudel on 2 jalga, erinevalt loomadest, kellel on 4 jalga;
- lindudel on 2 tiiba, erinevalt loomadest, kelle pole üldse tiibu;
- lindudel on nokk, loomadel nokka ei ole;
- lindude keha katavad suled, loomadel suled puuduvad;
- linnud oskavad lennata, vähemalt enamus neist;
- loomad ei oska lennata, vähemalt enamus neist;
- järglaste saamiseks munevad linnud muna, loomad ei mune järglaste saamiseks mune.
Eestis leiduvate lindude ja loomade sarnasused:
- Osad linnud oskavad ujuda; ka osad loomad oskavad ujuda.
Sellest tulenevalt: et teha kindlaks, kas veepinnal ujuva isendi puhul on tegemist looma või linnuga, tuleb oodata seni, kuni vaadeldav isend on veest väljunud.
Eriti oluline on meeles pidada, et lisaks vees ujuvatele lindudele ja loomadele võib vees esineda ka kalu!
Teadlased ei oska veel täpselt selgitada, miks kalu leidub ainult vees ja mitte õhus ega maismaal. Kõigi eelduste kohaselt on loodus tahtnud kalade lisamisega veekogudesse teha lindude ja loomade eristamise üksteisest lihtsalt keerulisemaks.
Ilusat kevadet ja lindude ja loomade identifitseerimist kõigile meie lugejatele!
Hea Abiratta lugeja! Vajame Sinu abi oma tegevuse jätkamiseks. Kliki siia ja pane meile õlg alla!
Iga euro loeb!