Värske finantsinspektsiooni juhend: lisaks armukese olemasolule peavad Eesti pangad teadma kliendi kohta palju muudki

Lühikokkuvõte: pangale tuleb deklareerida iga oma peeretus!

Finantsinspektsioon on koostanud uue soovitusliku juhendi «Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks». See värske juhend paneb pankadele südamele, et need tuvastaksid enne kliendiga ärisuhtesse astumist, ega pole tegu mõne poliitiku või kõrge riigitegelase armukesega.

Finantsinspektsiooni poolt koostatud juhendi põhjalikumal lugemisel selgub veel mitmeidki üllatavaid asjaolusid. Toome välja olulisemad punktid info kohta, mille pank peab oma klientide puhul tuvastama. (Kaldkirjas on igale punktile lisatud Finantsinspektsiooni selgitused antud nõude vajalikkuse kohta)

• Panka tuleb informeerida ka sellest, kui kliendil armukest ei ole. Sellisel juhul tuleb pangale ära näidata põhjused, miks armukest ei ole.

Finantsinspektsiooni arvamusel näitab armukese olemasolu, et kliendil on vähem aega tegeleda potentsiaalse rahapesuga. Armukese puudumine aga jätab kliendile rohkem aega kõikvõimalike kuritegelike skeemide punumiseks – see on kindel riskifaktor pankade jaoks.

• Kindlates paarisuhtes olevate klientide puhul tuleb tuvastada nende regulaarne seksimise graafik. Antud nõue kehtib nii erisooliste kui samasooliste paaride puhul. Kui kliendil puudub kindel paarisuhe, siis peab klient teavitama panka igast oma seksuaalsuhtest (Siin on silmas peetud nö. üheöösuhteid) esimesel võimalusel peale taolist suhet, kuid mitte hiljem kui 12 tundi.

Finantsinspektsioon: seksimise graafikust kinnipidamine näitab kliendi kalduvust täita varasemalt fikseeritud reegleid ja kokkuleppeid. Eelnevalt fikseeritud graafiku pidev rikkumine on riskifaktor, mis näitab kliendi kalduvust petmisele ja sellest tulenevale võimalikule ohule rahapesuks.

• Kliendi seksuaalpartneri isikuandmete (nimi, sünniaeg, isikukood jne) edastamine pangale pole kohustuslik, vaid rangelt soovituslik.

Finantsinspektsioon: me peame täiesti põhjendatuks kliendi soovi jätta oma seksuaalpartner anonüümseks. Samas, kui inimesel on regulaarne seksuaalsuhe kindla partneriga, siis on need andmed pangale juba eelnevalt teada ja salatsemiseks pole põhjust; kui aga klient korduvalt soovib jätta partneri andmed pangale deklareerimata, siis näitab see kliendi kalduvust salatsemisele, mis omakorda on riskifaktor kliendi kalduvusele hämarateks tehinguteks sellest tulenevale võimalikult rahapesuohule.

• Kui taoline juhuslik seksuaalsuhe on toimunud peale mõnda tormilist peo-ööd, siis pohmelli ei loeta kergendavaks asjaoluks ja kehtib ikkagi nõue informeerida panka 12 tunni jooksul peale taolise seksuaalsuhte toimumist.

Finantsinspektsioon: olid mees (või naine), et purjus peaga seksida, oled ka piisavalt mees (või naine), et sellest panka teavitada.

• Kas klient sai seksuaalsuhte jooksul orgasmi. Ka orgasmi saamisest/mittesaamisest tuleb panka informeerida hiljemalt 12 tunni jooksul peale seksuaalsuhet.

Finantsinspektsioon: seksuaalakti lõpetamine orgasmini jõudmisega näitab, et klient on oma tegevuses eesmärgile pühendunud ning järgib oma tegevuses teatud konkreetseid kvaliteedistandardeid. Kvaliteedi puudumine kliendi seksuaalaktis on panga jaoks riskifaktor, mis näitab, et klient rahuldub mittekvaliteetsete tulemustega, mis on omakorda esimene samm võimaliku seaduserikkumise suunas.

• Klient peab edastama pangale omapoolse hinnangu selle kohta, kas seksuaalakti käigus sai ka partner orgasmi või partner ainult teeskles orgasmi saamist.

Finantsinspektsioon: kuna kliendi partner on omakorda mõne panga klient, siis korduv orgasmi teesklemise kahtlus näitab selle kliendi kalduvust salatsemisele, mis omakorda on riskifaktor kliendi kalduvusele potentsiaalseks petmiseks ja rahapesuks.

• Klient peab teavitama panka igakordsel peeretamisel. Peeretusakti toimumisel tuleb pangale esitada täiendav info järgmiste asjaolude kohta:

• kas peeretamine oli ühekordne või korduv (no. peeretuste seeria); korduva peeru ehk peeruseeria esinemisel tuleb esitada pangale info iga üksiku peeretuse vahelise ajalise intervalli kohta;

Finantsinspektsioon: pangad hindavad klientide stabiilsust, seetõttu on peeretuste seeria eelistatud ühekordsele juhuslikule peerule. Juhuslikkus on panga jaoks täiendav riskifaktor, kuna näitab kliendi ebastabiilsust ning võimetust oma tegevusi pikemalt ette planeerida

• kas peeretus väljutasti heliga või ilma helita.

Finantsinspektsioon: ilma helita peeru väljutamise puhul on tegemist kliendi sihiliku kavatsusega sooritada peeretus avalikkuse eest varjatult ja salaja (ilma hääleta peer on tunduta ka kui spioonipeer); klient soovib sihilikult rikkuda enda lähiümbruses asuva õhu kvaliteeti, aga ei soovi võtta vastutust antud akti sooritamise eest. Antud juhul on tegemist äärmiselt salatseva ja pahatahtlikku käitumismustriga, mis on riskifaktor kliendi kalduvusele potentsiaalseks petmiseks ja rahapesuks.

• Panka tuleb edastada oma hambakaart ning informeerida panka igast uuest tekkivast hambaaugust.

Finantsinspektsioon: piisavalt suurte hambaaukude olemasolul on inimesel võimalik osaleda rahvusvahelises salakaubaveos, peites oma hambaaukudesse vääriskive, kulda, hõbedat, narkootilisi aineid või muid väikesemõõdulisi väärtuslikke esemeid, mistõttu on hambaaukude olemasolu riskifaktor kliendi kalduvusele potentsiaalseks petmiseks ja rahvusvaheliseks rahapesuks.

Abiratas.ee soovitab kõigil oma lugejatel põhjalikult tutvuda Finantsinspektsiooni poolt koostatud juhendiga, et mitte sattuda panga silmis potentsiaalelt ebasoovitavate isikute nimekirja.