NÄIDE LOLLLIST ÜLESKUTSEST, MIDA EDASPIDI VÕIB NIMETADA TERMINIGA “JAAK AHELIK”. (FOTO: FACEBOOKI GRUPP НЕДОСМИ / WIKIPEDIA)
Eile teatas Keeleamet, et seoses viimasel ajal eesti kõnekeeles toimunud arengutega, on edaspidi lubatud termini „loll üleskutse“ asemel kasutada terminit “jaak ahelik”.
Keeleamet selgitas, et nagu iga teinegi keel maailmas, areneb ja muutub ka eesti keel pidevalt. Seoses tehnika arengu ja globaliseerumisega toimuvad ka eesti keeles muutused järjest kiirmini.
“Piisas kõigest paarist päevast peale seda, kui tuntud trummar Jaak Aheliku tegi üleskutse protestida poodides maskikandmise kohustuse vastu kaupu letile kuhjates ja neid siis demonstratiivselt maski eest rebides sinna jättes, kui Eesti elanikud hakkasid antud teguviisi samastama üldise rumala käitumisega,“ selgitas Keeleameti esindaja.
Keeleameti esindaja selgituse kohaselt ei läinud sealt enam palju aega, kui termini “loll üleskutse” hakati laialdaselt kasutama terminit „jaak ahelik“.
Keeleamet tõi näiteks, et väljendi „Antud juhul on tegemist lolli üleskutsega“ asemel võib edaspidi ametlikult kasutada väljendit „See on täiesti jaak ahelik”.
Keeleameti ülesanne on kajastada ja kohendada eesti keelt vastavalt keeles toimuud muutustele ja uuendustele, seetõttu ei jäänudki Keeleametil üle muud, kui sätestada, et edaspidi võib eesti keeles kasutada terminiga „loll üleskutse“ samaväärsena ka terminit „jaak ahelik“.
Ameti esindaja selgitas, et Keeleameti ülesanne ei ole anda hinnanguid kui hästi või halvasti mõni termin mingis kontekstis kõlab. Keeleamet lähtub oma töös ainult eesti keeles toimunud reaalsetest arengutest.
„Kui eesti rahvas võtab igapäevases keelekasutuses probleemideta omaks mõne uue termini, siis ei jää Keeleametile üle muud, kui kajastada toimunud muudatused ka eesti keele ametlikes reeglites. See kehtib ka termini „jaak ahelik“ kasutamisel termini „loll üleskutse“ asemel,“ selgitas Keeleameti esindaja.
Keeleamet on Eesti haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.