ÕNNELIK JUHUS: Esmakordselt maalimas õnnestus jäädvustada parvlaevade paaritumisrituaali

0 Shares

Nii nägi välja parvlaevade Tõll ja Piret hoogne “pulmatants”
(Foto: TS Laevad / ERR)

Enne jaanipäeva, 21. juunil, õnnestus tuntud eesti loodusoperaatoril Kõpsil jäädvustada Eesti vetes erakordne sündmus – nimelt õnnestus Kõpsil esmakordselt ajaloos jäädvustada videole praamide (navis nabat) paaritumisrituaal.

Kuulus operaator Kõps oma filmikaameraga
(Foto: Tallinfilm / Wikipedia)

Haruldased kaadrid jäädvustati Virtsu ja Kuivastu vahelisel lõigul Suures Väinas, kui isane praam Tõll lähenes emaspraamile Piret ja hakkas Piretit hoogsalt võrgutama.

Kõps oli oma kaameeraga tunnistajaks, kuidas isane praam Tõll jahtis emast praami Piret, kellele isane tasapisi ja väga ettevaatlikult lähenes.

Õnnestus jäädvustada seni nägemata “pulmatants“

Kõps kirjeldas praamide “pulmatantsu“ järgnevalt:  „Isane Tõll jälgis oma pesakastis Virtsu sadamas väga hoollikalt seda hetke, kui emane Piret väljus oma pesakastist Kuivastu sadamas. Peale seda väljus koheselt oma pesast ka Tõll ning hakkas vaikselt liikuma emase suunas. Samas ei kiirustanud isane praam liigselt, et emast oma tormakusega mitte ära ehmatada. Umbes poolel teel Virtsu ja Kuivastu vahel jõudis isane praam emasest nii kaugele, et ka emane Piret võis isast Tõllu märgata. Sellel hetkel, kui emane Piret märkas lähenevat Tõllu, alustaski isane Tõll oma uhket „pulmatantsu“ – isane praam ujus jõuliselt emasele lähedamale ning jõudes emaspraamist nö. õigele kaugusele hakkas isane Tõll ujuma ringikujuliselt ümber emase Pireti.“

„Kui emane on talle sobiva isase välja valinud, siis vastab ta isasele, alustades omakorda ringikujulist liikumist ümber isase praami isasega samas suunas. Nad on rahulolevad, kuid samas uudishimulikud ning näitavad teineteise vastu suurt huvi. Mingil hetkel võivad nad jätkata oma liikumist lausa “parras pardas” ehk olles üksteisega otseses kontaktis. Koos liikumine on vahel päris koreograafiline,“ selgitas Kõps.

Kõps jätkas, et praamide paaritumisrituaal võib üsna kaua aega võtta, vahel tunde, teinekord aga päevi. Emast jahtivad isased praamid võivad mõnikord lausa vägivaldseks muutuda.

Paaritumisrituaali üheks osaks olevad “pulmatantsu” saada vaadata siin:

Pulmatantsu ootuses loksus kajakiga meres juuni algusest saadik

Operaator Kõpsi sõnul veedab ta igal aastal terve juunikuu neid suuri veemonstrumeid filmides, sest varasemast oli teada, et Eesti vetes ujuvad praamid paarituvad umbes jaanipäeva paiku. Siiani ei olnud mitte keegi oma silmaga olnud nii lähedalt tunnistajaks, kuidas praamlaevad paarituvad.

„Need praamid ujuvad küll aastaringselt Eesti vetes, kuid nende paaritumisrituaali pole õnnestunud jäädvustada veel mitte kellelgi. Kuna nad liiguvad regulaarselt Suure Väina vetes, siis olen loksunud oma väikese kajakaga siin alates juunikuu algusest. Lootsin, et mingil hetkel mul siiski õnnestub see haruldane moment tabada,” lausus õnnelik operaator.

Väikeste praamipoegade sündi võib loota 2 aasta pärast

Kahjuks ei õnnestunud Kõpsil tabada praamide Tõll ja Piret paaritumishetke. On teada, et peale edukat paaritumist kestab praamide tiinusperiood 22-24 kuud, peale mida sünnitab emane praam 2-4 väikest praamipoega, kellest täisikka jõuab tavaliselt 1-2.

Lootes, et seekordne Pireti ja Tõllu paaritustants lõppes „õnnelikult“, võib loota, et juba umbes 2 aasta pärast võime Virtsu ja Kuivastu vahelisel liinil näha hullamas uusi väikeseid praamipoegi.

Pärast väsitavat paaritumistantsu kudrutasid praamid Piret ja Tõll tükk aega külg külje kõrval Pireti kodupesas.

Üldine info hariliku praami kohta

Eesti vetes ujuvad harilikud praamid (navis nabat) on meresõidukite sugukonda kuuluvad ujuvvahendid.

Hetkel on Eesti vetes teada kaks suuremat praamide karja – mõlemad karjad elutsevad-tegutseva Suures Väinas, üks kari mandri ja Muhumaa vahelises piirkonnas, teine kari mandri ja Hiiumaa vahelises piirkonnas.

Praamid Piret ja Tõll on jässaka kerega. Täiskasvanud isendite kehapikkus on 114 meetrit, laius 20 meetrit ja ujumiskiirus võib ulatuda kuni 15 sõlmeni.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga